Pööningul on käimas juba kolmas nädal. Eelnev oli nii kiire, et ei jõudnud praktiliselt midagi teieni tuua. Reedele oli plaanitud meie esimene soolaleivapidu. Juba kolmapäeva öösel hakkasin selleks ette valmistama ning kell 1 öösel tuli idee, et teeks reedeks brownied valmis. See oli mu esimene katsetus ja kuigi ma kartsin, et see läheb aia taha, tuli kõik hästi välja. Südamega tehtud, siiski. Neljapäeval käisime Mashaga Kerli, Jaana ja Joanna soolaleival mustamäel, kust edasi suundusime kõik koos Grindile. Tore oli üle pika aja oma Rakvere sõpru-tuttavaid-klassikaaslasi näha. Minu esimene kogemus Grindiga kahjuks polnud just kõige parem. Teatavasti olen ma see inimene, kes ei salli, kui inimesed pidevalt ta seljas elavad ja 'kogemata' ta tagumikku näpivad. Arvata oligi, et seal õhku ja ruumi pole, kuid seda, et hapnikku nõnda vähe oli, ma poleks oodanud. Muusika on muidugi väga minu maitsele, kuid tantsida sel Hollyka väikesel tantsupõrandal oli praktiliselt võimatu. Tantsisime nagu eriti arad nohikud lava ees. Mingil hetkel otsustasime Mariaga, et lahkume ja läksime edasi permuudasse ja siis sealt juba koju. Reedel jätsin kooli minemata, alustasin võileivatordi ja koogi tegemisega. Pakkusime veel lisaks browniedele, tosca koogile ja võileivatordile suitsukana salatit, makra ja sulajuustu lavashi ja traditsionaalselt juurvilju tipikastmes. Arvasin, et kõike jääb väheks, aga salatit ja võileivatorti sööme Mashaga siiani.
Eelmise nädala kolmapäeva öösel kell 1 hakkasin reedeks külalistele brownieseid küpsetama : ) |
Selline nägi välja meie soolaleivalaud :) Lisaks oli veel nurgariiulil kast õlut, neli šampust, siidrit, punast ja roosat veini. |
Selleks nädalaks valmistasin aga meile värskekapsasupi seentega! |
Täna kohtasime all maja ees Mashaga naabrimehi. Üks neist on selline... Tundub iseenesest tore inimene olevat, aga enamiku ajast on promill sees. Just seetõttu oleme seda naabrit võtnud kui isikut, keda tuleks vältida. Täna oli ta väljas koos meie all elava mehega, kes enda jutu järgi olevat ajaloolane. Alustati juttu, küsides, kes meist oboed mängib.. No mina igatahes mitte, aga üks päev olevat see sama naabrimees Buble plaadi mängima pannud ja keegi ülevalt korruselt oboega kaasa mänginud. How weird is that? Mina see ei olnud ja ma olen kindel, et Masha ka vist mitte... Seega jääb valikuvõimalusi kaks: kas naisterahvas meie kõrval, teisel pool seina või siin majas kummitab. Lisaks rääkisime veel teistest naabritest, kes meie all elavad. Üks pidi olema vene neiu, kes elab üksinda, kuid millegi pärast käib tal kogu aeg erinevaid noormehi külas.. Ja kõige enam häirib meid see, et see neiu teeb korteris suitsu ja kõik see suitsuhais tuleb meile üles ning koridor haiseb nagu parmupesa. Printisime Mariaga isegi uue sildi uksele, et palun trepikojas mitte suitsetada - trepikojas vast enam ei suitsetata, aga nüüd toas. Ma lihtsalt kardan, et ühel hetkel on need konid kuskil diivanil - see maja läheb nagu säraküünal. Igatahes ütlesin naabrimehele, et oboed me ei mängi, kuid vahel kitarri küll ja tema tahtis kohe, et ma talle kitarri laenaksin. Mis mul siis muud üle jäi, tõin talle alla koridori kitarri, ta asetas end mugavalt nahkdiivanile istuma ja hakkas kitarri mängima. Mul jäi juba alates esimesest sõrmitsemisest suu ammuli, aga kui ta mängu saatel laulma ka hakkas.. Whoa... Igatahes, on tore teada, et meie all elab igati intelligentne vanem saaremaalt pärit meesterahvas, kes juhtumisi on ajaloolane ja mängib kitarri. Ma lihtsalt loodan, et meie vannituba enam ei leki.
Ning nagu ka eelmine nädal, vaatame ka sel nädalal koos kiireid ja vihaseid.
Koos jätsiga.
Side lõpp.
- Netu
No comments:
Post a Comment