Ja praegu mõtleb Netu, et mis ta teeb, kui Mariat ei oleks. Mitte midagi vist. Hetkel istuks kodus ja vaataks vampiiride päevikut ja lihtsalt nolifeks. Jumal tänatud, et on kooliteater olemas, mis mind ja Mariat kunagi ammu enne kuningat üksteisele tuvustas. Aitäh. Ma armastan teatrit. Ja Mariat.




Netu

Maria ja Anetti imeline elu autos69+

Tere kallid sõbrad!

Meie plaan Mariaga oli selge. Meil oli plaan, et tuleme Tartusse, käime Maria venna juures ja vaatame ta vennatütre ja poja üle, mängime nendega ja siis sõidame Rasmuse juurde, kes meid majutab.Aga Rass ei võtnud telefoni vastu ja nii me nüüd istume siiani Rasmuse maja ees... Kõigepealt oli julm mure, sest mõlema meie akud olid tühjad ja helistada me ei saanud. Niisiis mõtlesime kaua, kuidas saaks telefone laadida või kuidas Rasmust kätte saada... Lõpuks tuli meelde, et meil on mõlemal kaasas läpakad, mille akud on täis ja millega saaks telefone laadida. Nüüd istume autos ja laeme oma telefone.. Ja Netu kirjutab blogipostitust, sest see on hetk meie elus, mis tuleb üles kirjutada. Kuna meil oli ka plaan linna peole minna, siis istume siiani Rassi maja ees autos, tegime endale koksid pudelitesse, sest topse meil ei ole ja joome neist ja ausalt öeldes on meil kahekesi väga lõbus hetkel. Maria nt mängib kojameestega. Nüüd tekitame endale väga hea tuju ja lähme heade mõtete linna avastama!

Homme Viljandisse oma semule parimat aplausi pakkuma!:)


Armastame Teid ja vabandame, et pole ammu kirjutanud.
Netu

ja

Maria

Elustame surnud blogi. 

Väga intrigeerivat vast ei olegi midagi kirjutada. Elame rahulikku elu, mis hõlba tööd-kooli-kodu----vahepeal ka väljaskäike. Kui eelmine aasta oli minu ja Reijo korter Kuldnokas kuldseks teeks, kus kõik enne pidu soojendust tegid, siis tänavu on selleks kujunenud meie sõprad ja sõbranna elamu Rävala tänaval. Mõnes mõttes ongi hea, peab vähem koristama :P 

Mis on põnevat toimunud korteris endas?

Suurt midagi. Hah. 

Ei tegelikult, eelmine nädal tõstsin enda toa ringi. Ma ei saanud eelmises voodi asukohas normaalselt magada. Ärkasin koguaeg öösiti üles ja üldse und ei tulnud. Sain soovitusi voodi asukohta muuta. Uurisin veidi feng shui teemat, kus soovitati kaldkatusega toas panna voodi kohta, kus on toa kõige kõrgem punkt. Energia pääseb paremini nii ligi. Well. Siiani ma ei kaeble. Magan nagu nott. Kohe nii hästi magan, et pole juba kaks päeva kooligi jõudnud. 

Okei, tegelikult eilses pikas magamises polnud hea uni süüdi. Vaid meie defektiga korter ning natukene rumal omanik. 

Nimelt meil polnud soojavett ning pika selgitamise (loe: mölisemise) peale saime teada, et kusagil all korteris asub terve maja boiler + veekraanid. Ja seal samas korteris elaval inimesel lõhkes mingisugune kraan, mis tõttu ta otsustas soojavee kinni keerata. Ja oi üllatust, ülemisel naabril ka kohe vesi kinni. Lubati asi hiljemalt 5-6ks ära parandada. Ja tulemuseks jäigi see, et mina ei saanud kooli minna, sest pesemisvõimalused puudusid. Antud situatsioon viis mind selleni, et ma konkreetselt karjusin meie omaniku peale (telefonis) ning nõudsin lisaks veeprobleemile ka muudes asjadest selgitust..mida oh üllatus ma ka sain. 

Nüüd ajab juba isegi veidi naerma, kuidas inimesed hakkavad oma suud avama alles siis, kui nende peale veidi kurjemat häält teha (ok, ma tunnistan ausalt, et olin päris raevunud..sest no kui su omanik ikka ütleb, et tema ei tea midagi ja ei oska aidata ning lepingus on ainus telf nr tema oma..siis noh ajab ikka vihale küll). 

Lõpuks sain oma vee, mis jälle umbes 11 paiku õhtul kinni keerati. Oh well. Õnneks hommikust kuni praeguseni kõik asjad töötavad ning ma loodan, et see pätt seal all ei mängi enam meie kraaniga. 

Mis veel huvitavat? Eelmine nädal peatusid meie juures minu vend ja Sergei (mitte ühel ajal). Päris tore oli vahelduseks mitmekesi siin korteris elada. 

AHJAA.. haha. kõige olulisem fakt: 

ME SAIME ENDALE WIFI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Ehk ma ei peagi enam sarju koolis alla tõmbama ning ootama igakuist ainsat nv'd, mil saan koju minna, et endale suuremas koguses muusikat alla tõmmata. Juhhei juhhei, hippii jee!

Ja wifi nimeks on: savisaarvõimultmaha

Põhimõte: 4 aastat seda väljendit igas võimalikus kohas esile tuua. 

Eile öösel oli meil siin korteris elades esimene torm. Olin jumala veendunud, et öösel hakkab vett igalt poolt tilkuma ning peame kõik potsikud välja laduma. Kuid õnneks tundub, et katus peab enamati vett (minu toas siiski akna alt veits lekib, ning tapeet sai märjaks). Ootan veidi, et seda omanikule serveerida. 

Praegu on meil korteris kahtlane vaikus, sest mu armsal korterikaaslasel õnnestus endale kusagilt palavik külge hankida ning kuna ma ei taha teda häirida, siis istun oma toas ja loodan, et tal juba parem hakkaks. 

Peace out.

Maria. 

Kolmas nädal

Pööningul on käimas juba kolmas nädal. Eelnev oli nii kiire, et ei jõudnud praktiliselt midagi teieni tuua. Reedele oli plaanitud meie esimene soolaleivapidu. Juba kolmapäeva öösel hakkasin selleks ette valmistama ning kell 1 öösel tuli idee, et teeks reedeks brownied valmis. See oli mu esimene katsetus ja kuigi ma kartsin, et see läheb aia taha, tuli kõik hästi välja. Südamega tehtud, siiski. Neljapäeval käisime Mashaga Kerli, Jaana ja Joanna soolaleival mustamäel, kust edasi suundusime kõik koos Grindile. Tore oli üle pika aja oma Rakvere sõpru-tuttavaid-klassikaaslasi näha. Minu esimene kogemus Grindiga kahjuks polnud just kõige parem. Teatavasti olen ma see inimene, kes ei salli, kui inimesed pidevalt ta seljas elavad ja 'kogemata' ta tagumikku näpivad. Arvata oligi, et seal õhku ja ruumi pole, kuid seda,  et hapnikku nõnda vähe oli, ma poleks oodanud. Muusika on muidugi väga minu maitsele, kuid tantsida sel Hollyka väikesel tantsupõrandal oli praktiliselt võimatu. Tantsisime nagu eriti arad nohikud lava ees. Mingil hetkel otsustasime Mariaga, et lahkume ja läksime edasi permuudasse ja siis sealt juba koju. Reedel jätsin kooli minemata, alustasin võileivatordi ja koogi tegemisega. Pakkusime veel lisaks browniedele, tosca koogile ja võileivatordile suitsukana salatit, makra ja sulajuustu lavashi ja traditsionaalselt juurvilju tipikastmes. Arvasin, et kõike jääb väheks, aga salatit ja võileivatorti sööme Mashaga siiani. 

Shoppasime Mashaga roccas soolaleivapeoks. Oli üks vahva tripp mu õe autoga. Õde oli Mallorcal nädala aega ja me ei tulnud mitte ühtegi korda selle peale, et Mashal on juhiload ja õel aias auto seisab. Läksime siis pelgulinna, et auto ära tuua, aga ei saanud autot tagant aiast välja, sest väravad olid lukus ja väravavõtit ei olnud. Koputasin siis järjest kõik korterid läbi, kuni üks mees meile värava avas. Lõpuks selgus, et autos olid väravavõtmed olemas, kuid noh - saime vähemalt välja. Linnas sõitmine on aga üsna närvesööv tegevus, kuid vähemalt oleme jälle ühe kogemuse võrra rikkamad! :D

Eelmise nädala kolmapäeva öösel kell 1 hakkasin reedeks külalistele brownieseid küpsetama : )

Selline nägi välja meie soolaleivalaud :)  Lisaks oli veel nurgariiulil kast õlut, neli šampust, siidrit, punast ja roosat veini.

Selleks nädalaks valmistasin aga meile värskekapsasupi seentega! 

Täna kohtasime all maja ees Mashaga naabrimehi. Üks neist on selline... Tundub iseenesest tore inimene olevat, aga enamiku ajast on promill sees. Just seetõttu oleme seda naabrit võtnud kui isikut, keda tuleks vältida. Täna oli ta väljas koos meie all elava mehega, kes enda jutu järgi olevat ajaloolane. Alustati juttu, küsides, kes meist oboed mängib.. No mina igatahes mitte, aga üks päev olevat see sama naabrimees Buble plaadi mängima pannud ja keegi ülevalt korruselt oboega kaasa mänginud. How weird is that? Mina see ei olnud ja ma olen kindel, et Masha ka vist mitte... Seega jääb valikuvõimalusi kaks: kas naisterahvas meie kõrval, teisel pool seina või siin majas kummitab. Lisaks rääkisime veel teistest naabritest, kes meie all elavad. Üks pidi olema vene neiu, kes elab üksinda, kuid millegi pärast käib tal kogu aeg erinevaid noormehi külas.. Ja kõige enam häirib meid see, et see neiu teeb korteris suitsu ja kõik see suitsuhais tuleb meile üles ning koridor haiseb nagu parmupesa. Printisime Mariaga isegi uue sildi uksele, et palun trepikojas mitte suitsetada - trepikojas vast enam ei suitsetata, aga nüüd toas. Ma lihtsalt kardan, et ühel hetkel on need konid kuskil diivanil - see maja läheb nagu säraküünal. Igatahes ütlesin naabrimehele, et oboed me ei mängi, kuid vahel kitarri küll ja tema tahtis kohe, et ma talle kitarri laenaksin. Mis mul siis muud üle jäi, tõin talle alla koridori kitarri, ta asetas end mugavalt nahkdiivanile istuma ja hakkas kitarri mängima. Mul jäi juba alates esimesest sõrmitsemisest suu ammuli, aga kui ta mängu saatel laulma ka hakkas.. Whoa... Igatahes, on tore teada, et meie all elab igati intelligentne vanem saaremaalt pärit meesterahvas, kes juhtumisi on ajaloolane ja mängib kitarri. Ma lihtsalt loodan, et meie vannituba enam ei leki.

Ning nagu ka eelmine nädal, vaatame ka sel nädalal koos kiireid ja vihaseid.
Koos jätsiga.

Side lõpp.
- Netu

Teine nädal.

Nii. Alanud on meie teine nädal siin vahval katusel.

Kõige olulisem uudis on vast see, et täna käis meil tv-vend Paavel, kes lõpuks meie majja ka mõned kanalid tõi. Lõpuks!!!!

Eelmine nädalavahetus rentisime üheks ööks oma korteri mu vennasele, kes SEB maratoniks öömaja vajas. Kahjuks oma lubadusest, meile suuremas koguses süüa jätta, ta kinni ei pidanud. Vähemalt pesi oma nõud ära. 

Ja pühapäeval sain enda tuppa suuuuuuuuuuuuuuuuuuuuure ümmarguse peegli ja peeglilaua. Lõpuks saan hommikuti end korralikult üles ehmatada.

Täna võttis Netu välja meie kruvikeerajad, kruvid, naelad ja haamri ning lisas enda toa osale ka mõned riiulid ning konksud ehete hoidmiseks. 

Iga päevaga muutub meie kodu aina hubasemaks ja kodusemaks. Nipet-näpet veel puudu, aga mitte kauaks. 

See nädal on plaanis külastada Kerli jt vahvate neidude korterit Mustamäel ning see oma soolaleivakingiga sisse õnnistada. Üritus leiab aset neljapäeval, pärast mida on ühine rongkäik Grindile. 

Reedel kutsusime kokku oma head sõbrad, et teha kõigile korraga üks ühine ekskursioon meie häärberis. Soovitan kõigil GPS'id või kompassid kaasa võtta, sest oht ära eksmiseks on väga suur!!!!

Kahjuks isuäratavaid toidupilte meil lisada pole. Põhjus lihtne, me pole lihtsalt jõudnud veel ühtegi rikkaliku sööki endale valmistada. Okei, tegelikult eilsest roast oleks võinud klõpsu teha, aga meie tühjade kõhtude pärast ei tulnud pildi tegemine isegi mõttesse. Netu valmistas meile kukeseenekastet + kartulid + värskekurgi salat. Nomnom. 

Küll on aga jäädvustatud esimene korralik hommikusöögi tund, pärast kergemat pidu. Au ja kiitus Netule, kes viitsid mind hommikul värske pudruga kostitada. 

Vot nii. Kasutame ära võimalust ning teeme täna ühise tv vaatamise õhtu. Fast & Furious. Jee!

Stay tuned. 

Maria

Üleeile tabas mind meeletu nohu ja eile oli arvatavasti ka palavik. See moment, kui ma ei tea, kas mul on palavik ja ma ei saa seda tõestada, sest mul pole kraadiklaasi. Igatahes ei olnud mul terve päeva suuremat sorti söögiisu. Õhtul kui soolaleiva peo jaoks toidublogides ringi surfasin ja neid isuäratavaid pildikesi sirvisin tekkis korralik isu. Üksinda ilmselgelt ma võikusid tegema minna ei viitsinud, seega ajasin Maria voodist üles.

Masha empsuka kasvatatud kodumelon!!! Pole kunagi nii head melonit saanud!

Hetkel lakib Masha oma varbaküüsi ja siis suundume me juba Hipidele külla Solarise juurde. Lähme vaatame Joonase, Reijo, Marianne ja Slava kodu ka üle.

Plz ärge külmetage ex.
- Netu

Dinner

Tänane õhtusöök osutus meil väga lihtsaks.

Menüü: home-made burgerid külma piimaga. 

Vaja läheb: rukkipala leibu

pihv

juust

kodu kapsas

majoneesi-ketšupikaste. 

Tulemus: väga hea. Kõhu korralikult täis. Piim oli eriti mahe

-Maria.

Päeva nali

number kaks.

Eelnevalt Netust, ei saanud ma öösel üldse magada. Mitte, et teid see huvitaks. Aga uues kohas lihtsalt raske uinuda. Vb on süüdi ka fakt, et kõik vabad SUVEPÄEVAD sai kell 2 ärgatud. Oh well.
Unustasime ööseks akna lahti ning hommikul oli mõlemal massive kurguvalu.
Netu startis varem kooli ning mul oli veel 30 mõnusat minutit aega rahus tiksuda. Üksi on päris harjumatu siin veel olla.
Kuna me pole jõudnud veel topelt korterivõtmeid teha, peame pidama läbirääkimisi, kes saab korterivõtmed endale jätta. Päris lõbus. Nt täna hakkab mul teine loeng kl 16:00 ja Netul lõppeb alles siis kool. Ehk pean võtmed talle jälle kusagile õue ära peitma ning whatsappi pildi saatma nende asukohast. Täpselt nagu aaretejahi mängime. Õnneks on õues kolu laiali ehk peiduka võimalusi on päris hulgi. Muide, iga kuu maksame 5€ üldkoristuse ja hoolduse eest. Kui vaadata hoovis ringi siis tekib küll küsimus, et kes seda peldikut koristab? Aga kuna omanikud andsid meile korteri suhtes vabad käed ning üür on ka mahedalt väike, siis ei vingu. (240 on üür kokku + iga kuu on kommud üks kindel summa 40€). Võit missugune.
Vot tak.
Eile öösel panime paika ka oma esimese soolaleivapeo kuupäeva + külaliste ja toitude nimekirja. Teeme rekordi ning vaatame, kas 20+ inimest mahub ära. Usun, et mahub. Ainus oht on see, et me lihtsalt kukume selle põrandaga alumistele naabritele kaasa, sest oleme Netuga mõlemad veendunud, et see põrand vajub. (Vannitoas vajub eriti hullult).
Öösiti on mahe istuda köögilaua taga, aken lahti ning jälgida tänavat. Tähed paistavad ka päris selgelt meile. RRRROMANTIKA.

Ja väga vahva on kuulda sõpradelt-tuttavalelt positiivset tagasisidet meie total makeover home editioni kohta. Arvestades fakti milline sara see ennem oli. Sara on vist veel isegi viisakalt öeldud.

Praeguseks aga side lõpp. Teen endale uhke võileiva ning vaatan Seattle Grace Hospitali töötajate tegemisi.

-Maria

Before and after :)

ENNE

Vaade köögiaknast :) 

Korter on avatud köögiga ja selline oli meie väikene kööginurk.

Elutuba :) 

Maria tuba nägi välja nagu totaalne peldik.

Juunikuus alustasime Mariaga remonti. Kiskusime kõikidelt seintelt maha vana tapeedi ja panime enda meele järele uued. Ütlen ausalt, et remont on one hell of a crazy tegevus ja võtab palju aega ning nõuab kannatust. Aga saime vähemalt selle kogemuse kätte, et kuidas on ise remonti teha ja me oleme rahul sellega, mis me saavutasime, sest lõpptulemus on väga mõnus ja hubane. Arvestades sellega, milline see korter alguses välja nägi - räme peldik, mis haises nagu kastitäis suitsukonisid- siis saime me suurepäraselt hakkama. Kui ma nüüd aga lõpuni ausaks jään, siis pean tunnistama, et defektiga on see korter siiski siiani. Seinad kostuvad väga hästi läbi - seetõttu saangi juba peast ette lugeda naabrinaise rutiinse kava, mida ta televiisorist vaatab ja millal. Trepp, mis meid teisele korrusele viib on metallist keerdtrepp, mis on meeter lai - pole õrna aimugi, kuidas natukese joogisema peaga sealt üles tulla on ja pole ime, kui me sealt öösel üles ei jõuagi ja hommikul end esimeselt korruselt diivanilt magamast avastame. Põrandad on meie korteris viltu, keset elutuba on natukene madalam koht ja köögis kõrgem ning parkett kriuksub. Mariatoa aknad on veidrad väikesed luugid. Duššipõhi uputas esimese pesuga alumise naabri külmkapi ja teleka. Kuna vannitoas on samuti põrandad veidi viltu, siis esimese korraga tsentrifuugis pesumasin end peaaegu vannitoast välja. Vahetevahel hakkavad laelambid omaalgatuslikult diskot korraldama - strobo. Meil on igas toas seinas radiaatorid, mis ei tööta, vaid võtavad lihtsalt mõttetult ruumi. Köögis on suur panipaik-kapp, mis haiseb nagu seal oleks sada surnud rotti. Mariatoa uks ei lähe korralikult kinni ja ukselingid on ehitatud papile. Lisaks sellele on Maria toa parkett ehitatud vanale põrandavaibale. Igatahes, kui te meile külla tulete, siis saate sellest kõigest ise aimu - ja neid vigu on veel, kuid kõiki ei jõua lihtsalt ette lugeda. 

PÄRAST

Siin pildil on veel vana külmkapp, aga selle asendasime uue nunnuga. Otsustasin veidi värvi ka veel juurde lisada ja kuna see korter on niigi nagu juudi jõulupuu, siis tegin selle roosa seina veelgi kirevamaks.

Elutoa jaotasime kaheks, st riputasime lakke kardinapuu ja selle kardina taga on nö ''netu magamistuba''. Seinad vahetasid värvi, pooled seinad on valged, pooled oliivirohelised.

Siit näete, mis toimub kardina taga.

Maria lemmikese - mopp... Ja linnud, mis tekkisid sellele uksele, kui Netul oli igav ja tal tekkis idee uksega mängida.

Maria toas on kaks seina triibulised, üks valge ja üks helesinine.

Ootame teid külla! :)

- Netu

Esimene päev vl 2.

Naudime lõpuks esimest õhtut siin korteris, olles lõplikult sisse kolinud. Peaks tegema enne-pärast pildinäituse, aga kuna osad mööbliesemed on veel puudu, siis jäävad need pildid tulevikku.
Netukas kaunistab meie õhtut oma kitarrimängu ning maheda lauluhäälega. Ma lihtsalt nolifen üksinda oma toas.
Pohmakas on kadunud. Tänusõnad vapiano pastale, mis meid sellest päästis.
Homne päevaplaan on ka paigas: peale kooli magada. Hiljem ehk jõuab ka jooksma minna, kui ilm lubab. Tegime lubaduse, et jätame septembris kõik rämpsu maha ning teeme algust tervisliku elulaadiga.
Millalgi vist peaks soolaleivaka ka korraldama. Aga aega on selle kiire asjaga.

Side lõpp.
Maria.

Esimene päev uues kodus

Netul on pohmakas.